Mesiaia meeetaimed

Minu, kui mesiniku käest sageli küsitakse küsitakse - mis mesi on? Kuuldes vastust - metsa mesi, jäätakse natuke nõutuks, kuna ollakse harjutud monokultuursete mee nimetustega. Mahe metsa mesi on rikkalik segu väga paljude taimede nektaritest, nagu lilleõite ja aroomide bukett aasalt. Seepärast alustasin mesiaia ümbruse taimede õite pildistamist, et näidata kust Langebrauni mesiaia mesilased nektarit korjavad. Kaugeltki mitte kõik taimed pole tänaseks objektivi ette jäänud ja kodulehele jõudnud - siin on valik põhitooni andvatest taimedest. Andmed taimede kohta on lisatud peamiselt raamatust "Mesilaste korjetaimed ja taimede tolmendamine mesilaste abil" (autorid M. Riis ja R. Karise).

Harilik võilill (Taraxacum officinale) Laialdaselt levinud umbrohi. Eestis on leitud 165–170 hariliku võilille pisiliiki. Kasvukoht: kuivadel nõlvadel, teeservades, rohumaadel, kõikjal. Õitseb mais. Peamise korje annab kolme nädala jooksul pärast õitsemise algust. Osa liike õitseb augustini. Meeproduktiivsus 20 kg/ha. Kui õhutemperatuur on kõrgem kui 20 ºC, võib anda oluliselt tugevama korje. Mesi tiheda konsistentsiga, kleepjas, helekollane kuni tumeda merevaigu värvi, mõrkja võilillemaitsega. Kristalliseerub ühe nädalaga, kristallid keskmise suurusega, kristalliseerununa pehmemaitselisem kui värske mesi. Väga suur tähtsus õietolmutaimena, õietolm oranž.
Ahtalehine põdrakanep (Chamaenerion angustifolium, Epilobium angustifolium) Kasvukoht: hõredates metsades, metsaservadel, raiesmikel, nõmmedel, varemetel, põlendikel. Õitseb juuli algusest kuni augustini, meeproduktiivsus 350 kg/ha. Nektari suhkrusisaldus sõltub õhuniiskusest, keskmiselt 27-50%. Mesi hele, peaaegu värvitu, väga pehme maitsega. Kristalliseerub pärast vurritamist 10...12 päeva jooksul. Kristalliseerunult valge, keskmiste kuni peeneteraliste kristallidega, mõnikord ka rasvataolise konsistentsiga. Õietolm rohekas.
Harilik pärn (Tilia cordata)   Õitseb juuli alguses 10 päeva. Nektarit eritab kogu õiepõhi, aga õis on lahtine ja vihmasajud uhuvad nektari õiest välja, seetõttu meekorje pärnalt Eestis iga aastal ei õnnestu. Keskmiselt saadakse pärnalt rikkalik korje iga üheksa aasta tagant. Meeproduktiivsus Eesti tingimustes 200...300 kg/ha, kusjuures vanadel puudel on nektarieritus suurem kui noortel. Valmiv mesi tarus on teravamaitseline, kaanetatult väga maitsev, meeldiva pärnaõie-lõhnaga, helekollane, värvitu või nõrga roheka varjundiga. Kristalliseerub hele- või hallikaskollakaks kõvaks massiks. Õietolmu annab vähe.
Põldohakas (Círsium arvénse) Kasvukoht: põldudel umbrohuna, prahipaikadel, teeservadel, jäätmaadel. Õitseb juunist septembrini. Väga hea nektari- ja õietolmutaim. Meeproduktiivsus 140 kg/ha. Mesi hele, meeldiva aroomi ja maitsega.
Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Kuulub kuslapuuliste sugukonda. Põõsas kõrgusega kuni 4 m. Kasvukoht: sega- ja lodumetsades, puisniitudel; kasvatatakse ka ilupõõsana aedades ja parkides. Õitseb mais, juunis. Meeproduktiivsus kuni 15 kg/ha. Nektari- ja õietolmutaim.
Harilik paakspuu (Frángula álnus) Kuulub türnpuuliste sugukonda. Puu või põõsas, peente okstega, sileda koorega. Õied 3...6-kaupa lehtede kaenlas, rohekasvalged, kellukjad, 3,5 mm pikad. Kasvukoht: sega- ja lodumetsades, puisniitudel, põõsastikes, soodes. Õitseb mais, juunis, teist korda võib õitseda augustis, septembris. Meeproduktiivsus 50...150 kg/ha. Nektarieritus algab 13 ºC juures ja lõpeb 30 ºC juures. Mesi hele, nõrga roheka varjundiga, ei kristalliseeru.
Valge iminõges (Lamium album) Valge iminõges on tavaline taim Eestis. Kasvab elamute ümbruses, aedades umbrohuna, teeservades. Õitseb maist septembrini. Hea nektari- ja õietolmutaim. Meeproduktiivsus on 100- 500 kg/ha.
Harilik vaarikas (Rubus idaeus) Mesilased saavad vaarikalt rohkelt nektarit. Alustab õitsemist juuni alguse poole ja kuni jaanipäevani. Õitseb: 10. juuni - 25. juuni, vähemal määral õitseb kuni juuli keskpaigani. Meeproduktiivsus on kuni 100 kg/ha. Isegi nõrga vihmaga saavad mesilased külastada vaarika õisi.
Pohl (Vaccinium vitis-idaea) Pohl kasvab liivastel muldadel männimetsades, peamiselt palumetsas. Õitseb juuni esimesel poolel. Meeproduktiivsus on kuni 30 kg/ha. Eritab nektarit ka madalal temperatuuril , +15C.
Ojamõõl (Geum rivale) Ojamõõl e. karukell on levinud niiskematel niitudel ja veekogude kallastel. Õitseb mai lõpust juuli alguseni. Meeproduktiivsus on kuni 150 kg/ha. Väga hea õietolmutaim. Ravimtaim.
Valge ristik (Trifólium répens) Mitmeaastane rohttaim. Kasvukoht: niitudel, karjamaadel, aedades, õuedel, muruplatsidel, teede ääres. Õitseb juuni keskpaigast 30...40 päeva. Kõige paremini eritab nektarit temperatuuril 14...24 ºC. Nektarieritust pidurdavad põud, tuuline ilm, madal temperatuur, sademed. Meeproduktiivsus 100 kg/ha. Mesi hele, värvitu või pruunika varjundiga, aromaatne, väga hea maitsega. Valge ristiku mesi on võetud kokkuleppeliselt nn etalonmeeks, millega võrreldakse teisi meeliike. Suhkrute sobiva sisalduse tõttu (34,9% glükoosi ja 40,2% fruktoosi) valmib mesi kiiresti ja mesilased kaanetavad selle mõne päeva jooksul. Kristalliseerub kahe nädala jooksul kõvaks, peenekristalliliseks valgeks massiks. Õietolm hele- või kollakaspruun.
Roosa ristik (Trifólium hýbridum) Mitmeaastane rohttaim. Õisik on nutt, milles on 30...90 õit. Nutid pikavarrelised, arenevad lehekaenaldes. Õied kinnituvad nuti põhjale 1...3 mm pikkuste õieraagudega. Õite värv puhkemisel valge, hiljem roosa või punakasroosa. Kasvukoht: teede ja põldude ääres, elamute ümbruses, niitudel, teede ja põldude ääres; kasvatatakse põldheina ja kultuurniidusegudes. Õitseb juuni teisest poolest kuu aega. Meeproduktiivsus 120 kg/ha. Mesi sarnaneb maitse ja omaduste poolest valge ristiku meega. Õietolm hele- või salatiroheline, õietolmutombud määrdunud kreemika või hallika värvusega, ümmarguse kujuga.
Harilik härghein (Melampyrum nemorosum) Harilik härghein on üheaastane ühekojaline taim. Ta on poolparasiit, kes kasvab tavaliselt puude või põõsaste juurte küljes. Ta on levinud peaaegu kõikjal Euroopas; Eestis on ta sage. Taim kasvab metsas, metsaserval ja niiskematel niitudel. Taim õitseb juunist augustini.
Harilik angervaks (Filipendula ulmaria) Kasvab niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, soodes. Õitseb mais, juunis. Nektariproduktiivsus väike. Annab ka õietolmu. Õietolm heleroheline.
Aas-seahernes (Láthýrus praténsis) - kollaste õitega taim Soo-seahernes (Lathýrus palústris) - sinakaslillade õitega taim Kasvukoht: niitudel ja teeservades. Õitseb juunist augustini. Meeproduktiivsus 60 kg/ha, nektari suhkrusisaldus 29-40%. Annab ka õietolmu.
Valge mesikas (Melilótus álbus) Kaheaastane rohttaim meeldiva iseloomuliku lõhnaga.  Kasvukoht: looduslikult kraavikallastel, teeservadel, kruusastel nõlvadel; eelistab lubjarikkaid muldi.  Õitseb juuli teisest poolest kaks kuud. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. Nektarit eritab kõige paremini temperatuuril 25...27 ºC. Nektaris on glükoosi ja fruktoosi vahekord soodne (36% glükoosi ja 40% fruktoosi), mistõttu mesi valmib kiiresti ja kärjekannud kaanetatakse kinni lühikese ajaga. Mesi hele või peaaegu värvitu, meeldiva vanillilõhnaga. Kristalliseerub 2...3 nädalaga, moodustades peenekristallilise valge või nõrgalt kreemika rasvataolise massi. Õietolm helekollane, õietolmutombud suured ja pikergused.
Harilik keerispea (Phacélia tanacetifólia) Üheaastane rohttaim. Õied korrapärased, viietised, paiknedes lühikeste raagudega tihedates tipmistes keerdunud ühekülgsetes võnkõisikutes. Värvuselt sinised või violetjassinised, nektarinääre paikneb rõngakujuliselt sigimiku alusel. Kasvukoht: spetsiaalselt külvatav meetaim, külvatakse varakevadest kuni juulini. Õitsema hakkab 40...45 päeva pärast külvamist. Õitseb 30...40 päeva, üks õis õitseb 2 päeva. Viljakatel muldadel kestab nektarieritus kogu päeva, olles intensiivseim keskpäeval. Meeproduktiivsus: 120...300 kg/ha. Mesi hele, roheka varjundiga, meeldiva lõhna ja maitsega; kristalliseerunult peenekristalliline, pehme, tainataoline mass. Õietolm sinakasvioletne.
Kanarbik (Callúna vulgáris) Põõsas kõrgusega 10...60 cm. Väikesed õied tipmistes ühekülgsetes kobarates; kroon neljalõhene, lillakasroosa, harva valge; tupp neljalõhene, krooniga sama värvi, sellest pikem. Kasvukoht: rabadel, rabastuvates metsades. Õitseb augustis, septembris. Eritab nektarit suhteliselt madala temperatuuri juures (15 ºC) ja vahelduvate vihmade korral. Meeproduktiivsus kuni 200 kg/ ha. Mesi punakaspruun, aromaatne, mõrkja maitsega, väga tiheda konsistentsiga. Kärgedest raske välja vurritada. Mesilastele talvesöödaks ei ole soovitav, kuna jätab palju seedejääke. Õietolm hall.
Harilik lumimari (Symphoricárpus álbus (S. racemósus)) Põõsas kõrgusega 1...2 m. Õied roosakad või punakad, kellukjad, lehekaenaldes. Marjad valged, kerajad, kuni 1 cm läbimõõduga, nõrgalt mürgised, püsivad kaua põõsastel. Kasvukoht: ilupõõsana aedades ja parkides. Õitseb juuni lõpust kuni septembrini. Meeproduktiivsus 270...450 kg/ha. Nektari suhkrusisaldus 34%. Mesilased külastavad õisi ka vilu ilma ja nõrga vihma korral. Annab ka õietolmu.